Infographic Template Galleries

Created with Fabric.js 1.4.5 your artboard start from scratch[clears the canvas] 1637 Heinrich Stahl Anführung zu der Esthnischen Sprach (Sissejuhatus eesti keelde).Püüdis eesti keelt kirjeldada ladina keele kaudu. Nn korrapäratu kirjaviis. Eesti keelekorraldus - tuntumad isikud ja olulisemad institutsioonid Piiblikonverentsidel vastandusid Stahli kirjaviisile Hornung ja Forselius, kes soovisid selle lihtsustamist.1693. a Johann Hornungi Grammatica Esthonica (eesti grammatika), mis sai aluseks vanale kirjaviisile. 1732. a Anton Thor Helle ja 1780. a August Wilhelm Hupeli käsiraamatud. Heinrich Rosenplänter, 18131832 ajakiri Beiträge …“ (lisandusi eesti keele täpsemaks tundmaõppimiseks).Kaastööd tegid nt Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing jtRosenplänter avaldas esimese eesti kirjakeele arendamise kava. Huvi Soome keele vastu. 19 saj. I pool, Eduard Ahrensi soomemõjuline grammatika, alus uuele (s.o soomepärasele) kirjaviisile. Ferdinand Johann Wiedemann, 1875. a Grammatik der Ehstnischen Sprache, nö esimene eesti keele teaduslikuk grammatika. Eesti Kirjameeste Selts (18711892): eesti kirjakeele ühtlustamine. Üleminek uuele kirjaviisile. Karl August Hermanni esimene eestikeelne grammatika 1884. a. Kirjakeele forsseeritud arendamise ajajärk (1912 umbes 1930). 1907. aastal Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkond. 19081911 neli keelekonverentsi.Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat (1918).19251937 kolmeköiteline Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat, mille algusosa oli koostanud Johannes Voldemar Veski, lõpposa Elmar Muuk. Suur mõju kirjakeele normi kujunemisel Muugi grammatikatel. Eesti kirjakeele ühtlustamisel 2 võistlevat suunda. Johannes Aaviku ja Villem Grünthal-Ridala keeleuuendus (tehistüvede loomine, soome mõju). Teise suuna esindaja Johannes Voldemar Veski keelekorraldus keele oma vahenditega. 1920. a Akadeemiline Emakeele Selts. Tegevused: murdekogumine, ettekandekoosolekud, keelepäevad, aastaraamatu väljaandmine jne 1947. a asutati Keele ja Kirjanduse Instituut (praegune Eesti Keele Instituut). Kuni 1970. aastateni eesti üldkeelekorralduses rangelt normiv ja varieerumist vältiv suund (1930-ndate suunda on nimetatud isegi korrektorluseks). Keeleteadlastest tegutsesid Eestis Paul Ariste, Johann Voldemar Veski ja Arnold Kask. Välismaale läksid Andrus Saareste, Julius Mägiste, Valter Tauli. 1960. aastate lõpust eesti keelekorraldus pigem soovitava iseloomuga.Üldkeelekorralduses normatiivsete sõnaraamatute koostamine. Mati Erelt, Tiiu Erelt, Rein Kull, Henn Saari jt Oskuskeelekorralduses oskussõnastike koostamine. Tiiu Erelt (Eesti oskuskeel 1982, Terminiõpetus 2007), Henn Saari, Uno Mereste jt. Keelekorralduse üldteooria Valter Tauli (Keelekorralduse alused, 1968). Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis (VÕK).
Create Your Free Infographic!